Ajalugu
1444 – esimesed kirjalikud andmed von Bergi perekonna valduste kohta siinsetel maadel.1469 – Püha Benedictuse päeval, so 21. märtsil andis Helmeyt Risebiter, tollal juba haige mees, Sagadi (Saccad) mõisa üle oma vennal Ottole.
1602 – kevadest saati laastas Põhja-Eestit katk. Järgmiseks sügiseks olevat katk Sagadi mõisa päris tühjaks teinud ja Palmse mõisnik hakanud Sagadi põlde, heinamaid ja kalarandu kasutama.
1630 – omanikuna mainitakse šotlast Jacob MacDuwaldi, Jurgen von den Bergi tütre meest.
1684 – Sagadi mõis panditi Gideon von Fockile, kes selle kolm aastat hiljem lõplikult omandas. Rootsi kindraladjudant Gideon saigi Fockide suguvõsa Sagadi liini rajajaks.
1735 – kirjeldatakse 8 toaga palkidest ja laudkatusega peahoonet, mille kõrgus oli 14 palgikihti (2,8–3 meetrit). Kõrvalhooned olid õlgkatustega ja samuti puidust ning sel ajal üsna vanad ja käest lastud.
1740 – Sagadi tunnistati Fockide pärandusmõisaks. Päranduse jagamise lepinguga sai mõisa koos Tallinnas Toompeal asuva majaga noorim poeg Johan Ernst von Fock, hilisem rüütelkonna peamees ja maanõunik.
1749 – algas Sagadi uue kivist elumaja ehitus ehitusmeister Johan Nicolaus Vogeli juhendamisel. Maja valmis nelja aastaga. See oli ühekorruseline, kõrge murdkelpkatusega dekooriküllane ja sümmeetrilise põhiplaaniga hoone, üks väheseid teadaolevaid rokokoostiilis mõisaid Eestis.
1782 – Johan Ernsti surma järel päris Sagadi noorim poeg Gideon Ernst von Fock, kes suurendas mõisa valdusi nii talumaade arvel kui ostude teel ligi 5000 hektarini.
1793 – Gideon Ernst von Fock alustas mõisas ümberehitustöid - härrastemaja oli perele ja suurenenud teenijaskonnale kitsaks jäänud ning rokokoodekoori peeti juba vananenuks. Maja ehitati kummaltki tiivalt kümnekonna meetri jagu pikemaks ning kujundati varaklassitsistlikus stiilis. Ruumide maalingutega kaunistamisega oli ametis Flensburgist tulnud maalermeister Johannes Hau. Esimesed vastuvõtud uuendatud hoones võisid toimuda 1795. aasta jaanipäeva paiku.
1827 – peale isa surma jätkas ehitustöid Sagadis Paul Alexander Eduard von Fock (1798–1884), silmapaistvaim Sagadi mõisnike hulgas. Ligi 60 aasta jooksul täitis ta rüütelkonna teenistuses mitmesuguseid ametikohti, kaasaarvatud maanõuniku, Tallinna Toomkiriku konvendi presidendi ja Eestimaa ülemkohtu presidendi ametid. Kui teisi Focke iseloomustatakse rahvasuus kui uniseid inimesi, siis Paul Alexander Eduard olnud tark ja laia silmaringiga. Ka kasutanud ta jus primae noctis-t kenamate talupiigade ja teenijate puhul.
1857 – mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat.
1861–1872 – oli mõis renditud Metsiku mõisa omanikule L. von Uexküll´ile. Paul Alexander Eduard von Fock ise reisis nendel aastatel ringi.
1894 – Alexander Gideon von Focki ajal ehitati pargipoolse fassaadi ette pseudobarokkvormides avar portikusega sammasrõdu koos vitraažakendega ja trepi ette purskkaev.
1919 – Eesti Asutava Kogu poolt vastu võetud Maaseadusega kuulutati mõisnike suurmaavaldused võõrandatuks. Järgnenud maareformi käigus jagati ka enamik Sagadi mõisa maast uusmaasaajaile, jättes mõisa endisele omanikule Ernst von Fockile kasutada ainult mõisasüdame.
1929 – Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte tiiba, kuid juba aasta pärast kolis ta valitsejamajja ning sealt lõpuks rinnaku alla jäävasse endisesse mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas kuni 1973. aastani.
1939 – puhkes Teina Maailmasõda ja juba oktoobris kuulutati välja siinsete baltisakslaste ümberasumine Saksamaa poolt okupeeritud Poola aladele. Ka Ernst von Fock korraldas oma vara oksjoni ja lahkus Eestist.
1977 – Sagadi mõisasüda tuli Rakvere Metsamajandi kätte ja selle direktori Simo Nõmme eestvõttel algasid renoveerimistööd. Korrastamist nõudsid kümned hooned, millest paljud olid selleks ajaks juba varemeis.
1987 – renoveeritud Sagadi mõisahoone avas juunis oma uksed. Selles leidsid endale koha nii metsamuuseum kui ka mõisaaegse mööbli väljapanek. Lõpusirgele oli jõutud ka enamiku kõrvalhoonete korrastamisega.
1996 – metsamuuseum kolis endise karjatalli kohale ehitatud hoonesse.
1998 – moodustati Riigimetsa Majandamise Keskus, mille üheks üksuseks sai ka Sagadi.
2005 – moodustati RMK Sagadi metsakeskus.
Kooliaeg Sagadis
Enne restaureerimist
